Karjasepõli
Kuusalu

Karjatsida, vaevatsida,
tiulisi teisi vaesi,
korralisi kolmaneksi.

Mittu’s nälgä nie nägeväd,
mittu’s vett nie vieretävad,
mittu’s külmä kannatavad,
mittu’s vuod üle ajavad ?

Vesi neil alla, vesi päällä,
vesi varvaste vahella,
vesi kierib keske’ella.

Karja minda saadetie,
kakku kaasa annetie,
vitsa kätta leigatie,
pusu põue pistetie,
sain karja, kaudin karja,
viskasin vitsa vainijulle,
pusu pouest pillutelin.

Isakodu ja mehekodu
Kolga-Jaani

Kui me kasvime kodoje,
istsime isa tubaje,
ollin kui uba ilusa,
u-aõisi huhke-esti,
marjavarsi valge-est(i).
Pidasin pilutud särgid,
kandsin kalsud kilbiles(ed).

Sain ma kurja äia kohta,
kurja äia, ämma kohta,
joodiku mehe järele.
Nüüd kannan naela nartsakida,
teise naela narma-ida,
kolmas koti paikasid(a).

Emakene, memmekene,
nüüd oled tütre sinna pannud,
kus on ooned upakille,
kus on katus kallakil(le).

Ärge lööge vaeslast
Paistu

Mina küll, mina küll vaenelatsi,
mina küll vaene vaimukene –
maha mina jäie marja suuru,
kivi pääle kirbu suuru,

läve ala läädsä laiu,
tee veerde tilga suuru,
põrmatulle põrmu suuru.
Egaüts ütleb minusta.
...
“Lööge sedä – see isata,
lööge sedä – see emata,
sel ei ole, kullal, kostajada,
helläl iista seisäjädä!”
...
Ülevältä hüiab Looja:
“Ärge lööge vaestalasta!
vaene nutab löömätägi,
halba ilma haigetagi –
löömätä pale punane,
pessämätä silmä märjä!”

Mõisaori
Kose

Oh mina vaene mõisaori
Härra õel ja kubjas kuri
Vahimees vindund vitstega
Hästi kõva soolveega
Minu nahka pargivad
Veel peale selle kärgivad
Et mina olla laiska nahka
Hoida härgi hoida sahka
Laulda lorilaulusid
Jutustada jutlusi
Olla osatand opmanni
Pahandanud pastori

Maksti selja peale palka
Viisteist paari vitsu-malka
Ei mina tunne kirjatähte
Öösiti pean peksma rehte
Sõba silmale saamata
Sööti songin söömata
Silgud hapud, silgud hapud
Leib on kõva, kesine
Kui tuleb õnnis lauba õhtu
Ainult siis saan putru kõhtu

Tunnen tuma neiu
Põlva

Velekene helläkene,
kui lääd naista kosjomalle,
püvelindu püüdemälle,
ubasuusta otsimalle,
sõidad sa läbi Sõmmõrpalo,
ajad sa läbi Ahja valla,
ajad sa hiirõ hiivalõ,
ajad sa varsa vatolõ -
saa_s saa naista naarulistä,
kaasa kaalaarvolistä.

Võta(q) minno ütehnänni -
mina tunne tuima näio,
näe noo näio näl´ätse.
Tuimal umma(t) tutsaku hiusse,
kur´al musta(s) silmäkolmu(q),
vihatsõl omma silmä vesitse,
pahatsõl um palõh punanõ,
laisal laja(s) särgisiilo(q),
madalal maani sukakirjä(q),
pikk lätt pingile magama.

Võta(q) sina til´lokõnõ,
til´lokõnõ, teräväkene,
ul´likõnõ, usinakõnõ,
kiä mõist iks esi minnä,
mõist muida opata.
Käs´k muid, käüse esi(q),
aas´e muid, astus esi(q) -
usse(q) käävä(p) pirr ja parr,
lat´s täl rippus rinna otsah.

Loodud rikaste risuks
Suure-Jaani

Miks on jumal minda loonud
siia rikaste risusse,
talupoegade purelda,
peretütarde tülisse!

Eks võind luua loogapuusse,
isa härja ikkeesse,
ema lehma lüpsikusse.
Miks on jumal minda loonud ?!

Jänese jalad
Räpina

Jänesel on pikad jalad,
pikemad veel tagujalad.

Nuttev Tamm

Kaua mina käisin karjatieda
Mis ma leidsin karjatielta
Leidsin tamme nuttemassa
Tamme lehed leinamassa

Mis sina nutad tammekene
Mind on üksi siia jäetud
Muida puida raiutakse
Mind ei raiu noori miesi

Ära nuta tammekene
Mul on kodus seitse venda
Igal vennal seitse kirvest
Tulevad tamme raiumaie
Juurest teevad joomakannud
Ladvast teevad lastehällu
Tüvest tütarlaste sängü

Üles, üles
Kodavere

Üles, üles külanaised
Üles lehmi lüpsemaie
Üles karja saatemaie
Munde mullikad murula
Teie kari karja ajan

Orja palk
Kodavere

Peremees, peremehikene,
pere(-e) naine, naisukene,
maksa(-a) ära orja ohtu,
orja(-a) ohtu, vaese vaeva!

Kui sa ei maksa siin majanna
ega ei tasu siin tarenna –
küll siis tasud taevaenna,
maksa(-a)d Maarija ehena.

Siis sina tantsid taevast kaudu,
kõnni(-i)d küünarpuu käessa,
kanga(-a)rulli kaenelassa,
palu(-u)d oma palgapoissi:

“Tule(-e), orja, võta ohtu,
tule(-e), vaene, võta vaeva!”

Ei mina taha taevaenna,
kui e(-e)t maksnud sealla maalla,
kus minu pihta piinatie,
käsi(-i)-varsi vaevatie.

Truba ja Daarja
Setu

Olli ma üü ülevällä
tulli ma üles hummogulla

Lätsi siis vällä kaemahe
istse jo tsõõri mur´o pääle

Ref

Mühü ma pirdo ar palodi
tõsõ siis mühü ma tõrvassida

Ref

Mujal tull´ majast musta savvo
tõsõl tull´ tarõst tõrva savvo

Ref

Meil tull´ majast kulda savvo
õpõst ja savvo hõbõhõista

Ref

Ohjade päästmine
Helme

Alt me lääme, päält me lääme,
alt me lääme Arju linna,
päält me lääme Pärnu linna.
Mis meil kinni puudunessa
või meil kinni jääbunessa ?
Ohja put’tev uibunesse,
val’la või sinesalusse,
päitse pärnä põõsaesse.

Saa ei ütest ürgäjätä,
mõnest paarist mõistajata,
kes lääb päitsit päästämäie,
val’lid valla võttemaie.

Tõusi esi tõllastegi,
asti väl’lä üle aia,
saadi saapa ma murule,
kuldakenga kasteele.

Mis sai päitsit päästämestä,
ohje või arutemesta,
val’lid valla võttamesta?
Löüsi kulditse ubine,
tõise õbe õunakese.
Pitsidi õuna peosse,
kääni õuna käisseesse,
viisi õuna õidsimaale –

Selleg peti peiu noore,
augulti ma arme kaasa.

Kui miä kazvolin kanainõ
Vadja

<< Kui miä kazvolin kanainõ,
Nõizin neito noorikkõinõ, >>

<< Vijjee velloo veerüeez,
Kuuvve velloo kukkazõn, >>

Seittsemee däädää nõjallõ,
Kahõssõmõõ minnää natonnõ,
Vellet sirkutõttii sizossi,
Vellää naized naossi,
Isä kuttsu kullõssi,
Maama ehto lahzõssi,
Muu pere muruu kukassi.
Makazin rohkaap muita,
Tein tüütä vähep muita,
Tsäin tsüläz rohkaap muita,
Sistsi kuuluzin kunniaasõõ.

Menin marja muilõõ mailõõ,
Kana muilõõ kallailõõ.
Tsäin tsüläz vähepii muita,
Makazin vähepii muita,
Tein tüütä enepii muita,
Sistsi en kuulu kunniaasõõ.
Nimi tõinõ muutõttii,
Perkeleessi kutsuttii.

<< Kui miä kazvolin kanainõ,
Nõizin neito noorikkõinõ, >>